KUULA: Arvamusfestivali teadusalal käisid kibedad arutelud

Uudised

Kommenteeri
10. ja 11. augustil 2018 toimus Paides taas Arvamusfestival, kus ka seekord oli teaduse teemadel arutlemiseks sisse seatud teadusala. Selts korraldas koos kaaslastega teadusalal kaheksa arutelu. 
Foto: Sven Paulus

Loe arutelude teematutvustusi ja kuula helisalvestisi. 


Mis oleks kui realiseeriks oma teadlaskarjääri Eestis?


Arutlejad:
 Antonio Racioppi
 (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), Mari Tõrv (Tartu Ülikool), Karin Kipper (Analytical Services International Ltd, Inglismaa), Renno Veinthal (Tallinna Tehnikaülikool), Indrek Reimand (Haridus- ja teadusministeerium)
Jutujuht ja arutelu korraldaja: Irja Lutsar (Tartu Ülikool) 

Foto: Marge Thetloff

Mis oleks kui realiseeriks oma teadlaskarjääri Eestis?

Paneeli eesmärgiks on aru saada, mis oleksid need põhjused või mida peaks Eesti riik tegema, et edukad teadlased, nii eestlased kui ka mitte-eestlased, tuleksid Eestisse, looksid siin oma teadusgrupi või labori ja teeksid teadustööd. See võiks omakorda parandada kõrghariduse kvaliteeti ja looks eeldused teaduspõhisele majandusele. Küsime, mis on Eestisse tuleva või tagasipöörduva teadlase ambitsioon ja kuidas Eesti riik saaks selle ambitsiooni täitumisele kaasa aidata. Arutame, millised takistused või kartused teadlastel Eestisse tulekut takistavad ja teisalt, millised positiivsed tegurid nende Eestisse tulekut soodustavad. Diskuteerime ka selle üle, kas ja miks Mobilitas grandi skeem tippteadlaste Eestisse meelitamiseks pole olnud nii efektiivne, kui esialgu loodeti. 

Kas sookvoodid on koledad sookollid? Arutelu teadusmaastiku näitel

Arutlejad: Heli Lukner (Tartu Ülikool), Allan Aksiim (Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus), Tanel Kerikmäe (Tallinna Tehnikaülikool), Kristel Vene (Flavodata)
Jutujuht: Rain Kooli (ERR) 
Korraldaja: Heisi Kurig (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia)

Foto: Marge Thetloff

Kas sookvoodid on koledad sookollid? Arutelu teadusmaastiku näitel

Sookvootidest rääkimine tundub endiselt olevat tabuteema ning pea igas arutlusringis leidub sellele tuliseid vastaseid. Samas diskuteeritakse tihti vaid kindlat tüüpi sookvoodimudeli rakendamise üle, kus ametikohad täidetakse alati 50% ulatuses meestega ning 50% ulatuses naistega. Selline lähenemine on otseselt rakendatav ainult valitud juhtudel ja üksikute töökohtade täitmiseks on seda väga raske otseselt rakendada nii, et protsess oleks läbipaistev. Paneeldiskussiooni eesmärk on tuvastada erinevaid olukordi sookvootide rakendamiseks ning pakkuda välja sobivaid lahendusi ehk strateegiaid.

Akadeemiline vabadus ehk mida õpetavad meile Rail Baltica ja tselluloositehase juhtumid

Arutlejad: Liia Hänni (E-Riigi Akadeemia), Aveliina Helm (Tartu Ülikool), Toomas Asser (Tartu Ülikool), Renata Sõukand (Università Ca'​ Foscari Venezia)
Jutujuht ja arutelu korraldaja: Andi Hektor (ETAS, KBFI)

Foto: Sven Paulus

Akadeemiline vabadus ehk mida õpetavad meile Rail Baltica ja tselluloositehase juhtumid

Ühiskondlikus debatis on esile tõusnud küsimus akadeemilisest vabadusest: Renata Sõukand versus Eesti Kirjandusmuuseum, kolme rektori kokkulepe, Rail Baltica ja puidurafineerimistehase mõjude teaduslikud analüüsid. Tundub, et akadeemilise vabaduse sügavam mõte pole päris selge poliitikutele, ametnikele ja ka teadlastele endile. Otsime vastust küsimustele: Mis on ja milleks on vajalik akadeemiline vabadus? Akadeemiline vabadus versus sõnavabadus? Kas Eestis on probleeme akadeemilise vabadusega? Kuidas tunnetab Eesti ühiskond ja teadlane akadeemilist vabadust? 

Elav raamatukogu teadlastega

Raamatud: Marko Mägi (bioloogia), Aveliina Helm (loodusteadused), Irja Lutsar (meditsiin ja vaktsiinid), Tõnu Esko (geneetika), Gert Jervan (IT), Peeter Lorents (tehisintellekt), Rain Ottis (küberturvalisus), Kuldar Taveter (automatiseerimine ja plokiahel), Andi Hektor (osakestefüüsika), Marika Mägi (ajalugu ja viikingid)
Raamatukoguhoidja: Sven Paulus (ETAg)
Korraldajad: Piret Pappel (ETAS), Margit Meiesaar (ETAg)

Raamatuteks on Andi Hektor (veepudeliga) ja Tõnu Esko (punases). Foto: Sven Paulus

Elavast raamatukogust helisalvestist ei tehtud. 

Infost küllastunud ühiskonnas peame iga päev tegema olulisi valikuid ja otsuseid. Teadusala korraldajad soovivad soodustada dialoogi infoallikatega. Elava raamatukogu osalejad saavad „riiulilt“ „laenutada“ teadlase, kellega väikeses rühmas vestelda huvipakkuvatel teemadel ning saada teaduslikult põhjendatud vastuseid oma küsimustele. Arutelus toimub 3-4 laenutusringi ja laenutustele eelneb „raamatuesitlus“ teadlaste ja teemade tutvustusega. Raamatukogus leidub huvipakkuvat nii loodus-, reaal- kui humanitaarteaduste vallast.

Teadmiste kullakambri uks läheb lahti. Kes astub sisse?

Arutlejad: Marju Himma-Kadakas (ERR), Urmas Kõljalg (TÜ Loodusmuuseum), Ivo Krustok (Keskkonnaministeerium)
Jutujuht ja arutelu korraldaja: Arko Olesk (TLÜ, Eesti Teadusajakirjanike Selts)

Foto: Marge Thetloff

Teadmiste kullakambri uks läheb lahti. Kes astub sisse?

Eesti riik soovib, et aastaks 2020 oleks suur osa teadusartiklitest ja -andmetest kõigile vabalt juurdepääsetavad. Kes iganes - otsustajad, ajakirjanikud, kodanikud - saavad vajaliku järele uurida teaduslikest otseallikatest. Kui tõenäoline aga selline stsenaarium oleks? Kas ja kuidas muudaks see meie riigivalitsemist teadmistepõhisemaks, vabasektorit paremini varustatuks ning jõustaks kodanikke? Arutelus soovime kõiki osapooli julgustada avatud teadust paremini ühiskonna hüvanguks ära kasutama.

Teaduspoliitika 2019: Väitlus enne tormi

Arutlejad: Mailis Reps (Keskerakond), Jürgen Ligi (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (Sotsiaaldemokraatlik erakond), Kristina Kallas (Eesti 200), Andi Hektor (KBFI) ja Arvi Freiberg (TÜ)
Jutujuht ja arutelu korraldaja: Priit Ennet (ERR, Eesti Teadusajakirjanike Selts)

Foto: Ingrid Peek

Teaduspoliitika 2019: Väitlus enne tormi

Kiirel sammul lähenevad Riigikogu valimised ärgitavad uudistama, milliseid ideid pakuvad Eesti erakonnad teaduspoliitika ja teaduspõhise poliitikakujunduse edenduseks. Seda enam, et teaduse ja ühiskonna suhete keerdküsimused on nüüd avalikkuses ammuolematult võimsalt esile kerkinud. Neil teemadel kutsume väitlema erakondade esindajad. Poliitikute seisukohti kommenteerivad teaduseksperdid, väitlusest teeb otseülekande Vikerraadio. Väitlusega ergutame erakondi oma teaduspoliitilisi seisukohti põhjalikult läbi mõtlema. Loodame, et ühine arutelu aitab valimisprogrammide teaduspeatükke selgelt ja argumenteeritult sõnastada.

Mis "keeles" teadlased räägivad?

Arutlejad: Innar Liiv (Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia), Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool, Riigikogu), Marek Strandberg (KBFI), Keiu Telve (Rakendusliku Antropoloogia Keskus)
Jutujuht: Virgo Siil (vabakutseline teadusajakirjanik)
Korraldaja: Andra Siibak (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia)

Foto: Marge Thetloff

Mis "keeles" teadlased räägivad?

Teaduse potentsiaal võib tihtipeale jääda täiel määral kasutamata, kuna teadlaste "keelt" on keeruline mõista ja konkreetse sihtrühma jaoks arusaadavaks kasuks interpreteerida. Paneelis püütakse leida vastuseid küsimustele, kuidas teadlaste panust ühiskonda paremini esile tuua ning kuidas "tõlkida" teadustööst tulevat väärtust nii, et see oleks arusaadav ja väärtustatud nii ettevõtjate, poliitikute, ajakirjanike, teiste teadlaste kui tavakodanike hulgas.

Pseudoteaduste hiiliv pealetung

Arutlejad: Mait Metspalu (Tartu Ülikooli Genoomikainstituut), Natalia Pervjakova (Tartu Ülikooli Genoomikainstituut), Sergei Vlassov (Tartu Ülikool)
Jutujuht: Vladimir Svet (Tallinna Linnavalitsus)
Korraldajad: Natalia Pervjakova,  Annely Allik (Tartu Ülikooli Genoomikainstituut)

Foto: Marge Thetloff

Pseudoteaduste hiiliv pealetung

Arutelu on suunatud avalikkusele - kas märkame järjest süvenevat trendi uskuda rahvameditsiini nime all pakutavat alternatiivmeditsiini või harjume sellega märkamatult? Kui alternatiivmeditsiini põhjustatud kahju on paljude inimeste jaoks üsna selge, on vähe neid, kes mõtlevad, kui suureks ohuks on pseudoteadused, mis puudutavad suuremal või vähemal määral meie elu. Eestis on juhtumeid, mille puhul ei ole Terviseametil piisavalt juriidilist jõudu, et eemaldada müügilt tooteid või võidelda valeinformatsiooniga. Veelgi vähem on riigil jõudu võidelda eraisikutega, kes müüvad internetis oma “imeravimeid”. Inimeste teadlikkuse tõstmine, teaduspõhiste väidete esiletoomine ja faktipõhisus – kas on üldse võimalik, et inimesed kontrollivad tausta enne, kui järjekordset imejooki tarbima hakkavad? Teadlaste ühiskondlik roll on siin väga oluline – olla rohkem avatud, võtta sõna ja rääkida inimestega nende “oma keeles” ja kohtades, kus tegelik diskussioon käib. 

Arutelusid saad kuulata ja alla laadida ka siit. 

Lisa kommentaar

Email again: